Abja wärnitsa ja linatööstuse ühing ning wabrik

See oli 1911. aastal, kui noor insene; M. Kissa, kes hiljuti Riia politehnikumi keemia osakonna oli lõpetanud, Halliste ja Karksi kihelkonna põllum. keskel mõtte liikuma pani, et senine linaharimise wiis ei wasta enam ajanõuetele. Põllumeestel tuleb ühiselt asutada wabrik, et paremat lina harida, parema hinna eest müügile saata ja nõnda oma sissetulekuid suurendada.

Asja etteotsa asus Halliste Põllumeeste Selts. Pandi toime terwe rida koosolekuid, milledest suurel arwul osa wõeti. Huwi asja wastu oli suur. Tagajärg oli see, et Halliste Põllumeeste Selts insener M. Kissa wäljamaale saatis linaharimise wabrikutega tutwunema ja selleks omalt poolt suurema summa toetuse raha määras.

Kui insener Kissa wälja-maa reisult tagasi jõudis ja oma nähtustest ja kawatsustest aru andis, ei wiidetud küsimuse kallal enam palju aega, waid tehti ühemeelne otsus Halliste linaharimise wabrik ehitada ja sellekohane ühisuse põhikiri kinnitusele saata.

Et asutatud ühisus kui ka kawatsetaw wabrik esimene sellesarnane tolleaegsel suurel Wenemaal oli, siis ei wõtnud põhikirja kinnitamine kaua aega. Wene põllutöö ministeerium, ära tundes linakaswatuse ja harimise suurt tähtsust, määras omalt poolt wabriku ehitamise toetuseks 25.000 rubla.

Terwe rida põnewaid koosolekuid peeti ära, enne kui wabriku asukoha üle selgusele jõuti, ühelt poolt soowitati seks „Õisu” mõisat, teiselt poolt „Kahwre” talu kitsaroopalise raudtee ääres. Kolmandat olid seks Abja-Wanamõisa rendi talu „Tümsi” wälja walinud. Wiimane koht määratigi wiimaks wabriku asukohaks.

1913. a. algas kibe wabriku ehitus ja 1914. a pandi wabrikus töö käima. Samal aastal puhkes aga ka maailmasõda jahti, mis warsti wabriku energilise juhataia kodust ara wiis, jättes waewalt käima saanud wabrikut saatuse hooleks. See oli raske ja kriitiline aeg uuel wabrikul, mida ilma asjatundja juhita üleelama pidi.

Suure waewa ja pika kannatuse järele läheb wiimaks korda insener Kissa’t kui eriteadlast sõjawäljalt 1917. aastal tagasi tuua. Sellest peale algab wabrikus uus elu. Põhikirjas wiiakse terwe rida muudatusi paremuse poole läbi. Samuti jõutakse otsusele, et wabrikut tuleb laiendada. Nii ehitataksegi endisele wabrikule wärnitsa walmistamise osakond ja täieline jahuweski ühes püüli waltsidega 1919. aastal juure. Aasta hiljem algas lauawabriku osakond oma tegewust. Kuid nüüd selgus ühtlasi, et aurukatla 135 hobusejõudu ei suuda enam kõiki osakondi korraga käima panna.

1923. muretseti wabrikule uus aurukatel 275 hobusejõuga. Samal aastal laiendati ka õige suurel määral wämitsa walmistamise osakonda: endisele linaseemnete pressimise osakonnale ehitati linaseemnete ekstraeerimise osakond juure.

Et peale wabriku tööstuse ruumide laiendamise ja suurendamise ka töökodade, kontori ruumide ja tööliste majade ehitus wahetpidamata pidi ühes käima, on iseenesest arusaadaw.

11 aasta jooksul on Abja wärnitsa ja linatööstuse ühisuse wabrik, hoolimata sellest, et umbes 5 aastat sõjamöllus kaduma läinud, suutnud niikaugele wälja areneda, et ta praegu terwet kodumaad wärnitsaga wõib warustada, lõwiosa piimakarja pidajatele tarwis minewast ostujõu toidust linaseemne kookide näol anda, 125.000 puuda linawarsi walmis linaks ümber töötada ja kaunis suure ulatusega ümbruskonna põllumeeste jahu- kui ka lauaweski tarwidused täita. Wabriku produktsioon on praegu nii suur, et temal ööpäewa jooksul, kui kõik osakonnad käimas, ümmarguselt ühe miljoni marga wäärtuses tooresainet tarwis läheb. Seda kõik on umbes 150 Halliste ja Karksi kihelkonna põllumeest, üksikud ka kaugemalt, ühinedes, energilise juhiga eesotsas, wiimase kümne aasta jooksul korda saatnud. Kõigi selle juures on küllalt suurte aineliste ja tehniliste raskuste kõrwaldamisega tegemist olnud.

Eemalt waadates ja Abja wärnitsa- ja linawabriku tegewusega mitte ligemalt tuttaw olles, ei paista nagu selle põllumajandusline tähtsus suuremat silma. Kuid, kes waewaks wõtab tööstuse iseloomu ja otstarbega ligemalt tutwuneda, see aimab peagi, et Halliste põllumeeste rajatud wabrikul küllalt suur tähtsus on põllumajanduslise edu seisukohast ja samuti riigi-ajanduslisest seisukohast.

Need põllumehed, kes kümme aastat tagasi Hallistes linatööstuse ühisuse suure julguse ja majanduslise kaugelenägelikkuse tõttu ellu kutsusid, on sellel alal teenäitajateks teistele olnud. Et nende rajatud tee õige oli, seda tõendab asutatud wabriku töö rohkus ja iga aastane laienemine. Kuid weel enam tõendawad seda hulk samasihilisi tööstusettewõtteid, mis wiimastel aastatel üle maa on hea eduga tegewust alustanud.

Pärnumaa põllumeeste sihid ja juhid : Pärnumaa põllumeeste aastaraamat 1924