Esimene ühistegeline linaharimise wabrik meie maal

Põllutööpäewalt on lugejatel wististi meeles, kuidas insener M. Kisa näitas, et meil linakaswatus ühest küljest p u u d u l i k k u d e m ü ü g i o l u d e all kannatab – lina standarti ehk sordiühtluse – kindluse puudus, ühismüügi puudumine ühes waheltkauplejatega ja meie linakaswatajate äraolemine wäljamaa linawabrikantidest. Teisest küljest jälle takistab just p u u d u l i k h a r i m i n e linaasjanduse edenemist meie riigis. Olgugi, et Wenemaa umbes 4 korda niipalju linu ilmaturule saadab, kui kõik teised Europa riigid kokku.
Lina harimise tõstmiseks soovitas insener Kisa põhjalikku uuendust selles mõttes, et l i n a h a r i m i n e p e a b ü k s i k u p õ l l u m e h e k ä e s t ü h i s t e g e l i s e l a lusel töötawa l i n a h a r i m i s e – w a b r i k u kätte minema.
Kõigepäält ei suuda üksik põllumees linaharimiseks otstarbekohaseid m a s i n a i d ega r a a m i s i d nõutada.
Edasi puuduwad temal wilunud t ö ö l i s e d. Niisama ei ole põllumehel enesel tarwilik asjatundmine.
Wiimasel ajal ei taha paremad töölised linaleotamise tööd enam oma pääle wõtta. Wõib kindlasti ette ütelda, et aasta wiie pärast meie tööliste nõuded sedawõrd suurenewad, et waewalt keegi ennast sügisel külmas wees lina wälja kiskudes külmetada tahaks.
Neid raskusi ära kaaludes jõudsid linakaswatajad Halliste nurgas otsusele, et meie linaga wäljamaal wabrikutes weel kindlaid katseid tuleb teha, et näha saaks, missuguse sordi meie lina wälja annaks, kui kõrget hinda me tema eest wõiks saada ja kui suured harimise kulud wabrikus tuleksid.
Katsete tagajärjed olid paremad, kui ette arwati: wabrikus haritud linal ei olnud ainult kiu wäärtus palju kõrgem, waid ka wäljaand kaalu päält umbes 1 puud suurem.
Wabrikutes, kus proowid järelkatsumisele wõeti, hinnati kaal umbes 20 – 30 rubla kallimalt, kui kodus haritud linu. Ehk küll harimise kulud wabrikus umbes 10 rubla kallimad tulewad kui kodus, wõib põllumees lina wabrikus harides ometi üsna suurt puhaskasu arwesse wõtta.
Tähtis on weel iseäranis see, et põllumehed linu wabrikusse harida andes edaspidi sügisel kibedal tööajal lina – leotamise, kuiatamise j.m. töödelt wabanewad.
Proowikatsete hää kordamineku põhjal astus hulk põllumehi Hallistes kokku, et linakaswatamise-ja harimise-ühisust elule kutsuda.
Põhjuskiri saadeti warsti põllutöö pääwalitsusesse kinnitamisele. Ühtlasi astuti Riias Balti põllutööwalitsusega lähemasse läbirääkimisesse. Riias tunti asja tähtsus kohe ära ja toetati ettewõtet elawalt põllutöö pääwalitsuse ees.
Põllutöö pääwalitsuses tehti isiklikult sammusid, et walitsus ettewõtet aineliselt toetaks.
Et asjale ka sääl sõbralikult peri oldi, leidis põhjuskiri 6. novembril s.a. kinnitust. Ühtlasi lubati walitsuse poolt ühistegelise linaharimise – wabriku alustamist aineliselt toetada: ehitusmaterjali antakse kroonu – metsast wähemalt hindamise wäärtuses; teadusliste katsete tegemiseks asutatakse laboratorium, mille sisseseade umbes paarituhande rubla wäärtuses walitsus muretseb; igaastast abiraha antakse umbes 5 aasta jooksul.
Ühisuse awamise koosolek astub lähemal ajal kokku.
Esiotsa kkawatseti linaharimise wabrikut 1000 kaalu jaoks asutada. Osawõtmine asjast oli aga algusest saadik õige elaw. Juba esimesel koosolekul andis ennast ligi 50 liiget üles, kellel kokku umbes 750 kaalu linu harida on. Ühisusest mõtlewad ka kohalikud mõisapidajad osa wõtta.
Et osawõtmine nii rohke oli, siis mõeldakse wabrikut poole suuremaks, kui enne arwatud, s.o. 2000 kaalu puhaste linade jaoks ehitada.
Wabrik asutatakse A b j a raudteejaama lähedale. Ta töötab s o o j a – w e e – l e o t u s e g a, mis uuemate teadusliste ja tegelikkude katsete järele ainukene wiis on, mis linaharimise wabrikus tarwitusele wõib tulla.
Lina harimise wabrik täieliku sisseseadega ja kõigi kõrwalolewate ehitustega, nagu tööliste korteritega jne., tuleb 2000 kaalu jaoks umbes 100.000 rubla maksma.
Linad kuiwatatakse pääle kakkumist põllul ühes kugaratega ära. Raatsimist wõib siis toimetada, kui põllum. Seks kohalt aega on. Talwel weawad põllumehed oma linad wabrikusse seks määratud ruumidesse. Leotamine algab järgmisel kewadel ja kestab maist kuni septembrini.
Iga liikme linad leotatakse ja haritakse eraldi.
Bääle harimist sorteritakse linad hääduse järele ära ja lähewad siis ühisel müügil otseteed wabrikutesse.
Mitmed wäljamaa ketrusewabrikandid on juba soowi awaldanud Abja linaharimise – wabrikuga ärilisesse ühendusesse astuda.
Kui linaharimise wabrik ühistegelisel alusel käima hakkab, siis tähendab see suurt edusammu terwes kodumaa tööstuses. Iseäranis aga tõuseks meie linaasjandus sootu uuele järjele.

Postimees 20.11.1912, lk 1