Päev Halliste linavabrikus

1. Reisi eesmärk
      Läinud kevadel tehti hoolega kihutustööd lina külvipinna laiendamiseks. Põhjused olid – kõrged linahinnadtol ajal, lootus talupidajal wabaneda lina harimistööst, sest harimise pidi asutataw „Eesti Lina“ enese hoolde vwõtma. Soow, palju sularaha kiires korras lauale saada – seesugused olid wäljawaated – see ahwatles. Lina külitigi. Ühed suurendasid linawälja, teised, kes seni üldse külwanud polnud, eraldasid osa põllust lina alla. Tagajärg: linawarsi on palju olemas. Ebasoodsad ilmad ja tööjõu kallidus ei lubanud aga paljusid – osalt neidki, kes muidu kodus linu harjunud harima – sügisel kugardada ja leotada. Nii need warred seisawad, ning nende omanikud ei tea, mis ettewõtta.
neli-joonist-1024x893
      Ka käesolewa ridade kirjutajal on esimest korda kuiwatatud kugardamata linad küünis. Sarnasel kujul Halliste wabrikusse saatmise kalkulatsioon (arwestus) näitas mitte just kõige roosilisemaid wäljawaateid, eriti kui silmas pidada kaugeid wedusid maa – ja raudteel (maanteed 32 klm).
      Ei aidanud muud, kui tuli ettewõtta reis Halliste linawabriku, et sääl tulewiku samme selgitada.
      Pääle 3 1/2 -tunnilist härra Pillowi usutlemist sai siis ka nii mõnda kuulda ja näha, mis teistele samas seisukorras olijaile huwituseta ei tohiks olla. Sellepärast „õppereisi“ tulemustest allpool mõned read.

2. Kas kugardatud või kugardamata lina wabriku saata?
      See oli esimene küsimus, mis mind huwitas.
      Kodus ümbertöötamisel on kugardatud linad harilikult toorelt. Hallistes on kuiwade linade kugardamiseks oma masin olemas. See kujutab nahaga polsterdatud kahte rulli paari, mille wahelt linad kugaras otstega mitu korda läbi lastakse. Tegemisel on weel 6 – 8 samasugust masinat.
      Nimetatud kugardamise masin on aga enamasti talupidajate käes tarwitada olnud. Wabrikus eneses teda pea sugugi pole tarwitatud, sest masina tööwõime pole wäga suur, küll aga on temaga töötamine kergem.
      Pääpuudus on see, et edukaks töötamiseks tema nõuab täitsa kuiwa lina. Halliste wabrikus kugardatakse ka kuiwatatud linu ratsimise teel. 1000 peo ratsimine läheb maksma umbes 175 mk. (200 mk. Päewapalga juures ratsib mees üle 1000 peo päewas).
      Ratsid on kaunis pikkade nugadega (10 tolli pikad ja 1 1/4 tolli laiad) nugade wahel 5/8 tolli puhast wahet, seega harwemad, kui harilikult. Tähtis on, et nugade tera wäljapoole kumer oleks, mitte sissepoole, mis ratsimist kergendab (joon.1). Lina kugarad peksetakse rehepeksumasinal läbi ja seeme tarwitatakse.
      Eelmisest järgneb: Kuna kugarate eraldamine wabrikus mitte mehaanilisel teel ei sünni, siis pole mõtet ka talupidajatel kuiwatatud linu kugardamata saata, kuna osa kugaraid teel kaduma läheb, weokulud suurenewad, aga wõita midagit pole. Kuiwatatud linu wõib wabalt sel ajal ratsida kodus, kui aega jätkub.

3. Kas linad leotatult wõi leotamata saata?
      Järgnew küsimus on leotus. Suurel osal Eesti toorelina wabrikutel puuduwad leotussisseseaded. Hallistes on soojawee leotus olemas. Kuid kuiwatus sünnib wäljal õhu käes. Kunstlik kuiwatus ei tasu end. Et kuiwatamine wäljal hilja sügisel lõpeb, siis jääwad hiljemalt saadetawad linad paratamata kewadeks ja suweks leotada.
      See asjaolu kõneleb aga wäga palju selle kasuks, et ka leotust talupidaja jäegnewal kewadel ise toimetaks, kui ta just linade eest kohe maksetawast 2/3 hinnast rippuw ei ole. Järgnewal suwel leotades, wõib see toiming ajajärku langeda, kus tööwaheaeg on (sõnniku wedu), ilmad soojad, ja linade ligunemine ning kuiwatamine kiiret, ühtlasi ilma riisikota sünnib. Teiselt poolt hoitakse aga kohal kugardamise ja leotamise teel weekulusid kokku, mis wõiwad aga olla ülejäägi määrajaks.
      Härra Pillowi andmete põhjal läheb keskmiselt maha:
        Kugarates….21 – 31 %
        Umbrohus….1,5-13,2 %
        Prahina….2,6 – 8,7 %
        Jääb puhast lina…55,7 – 68%
      100 puuda leotamata kugardatud linawarsi annawada omakorda 70 pd. Leotatud linu, sellest saab murtud warsi 35 pd. (lina 35 pd).Wiimasest ratsitud linu 11 pd. Ja takku 3,5 pd.
      Kugardamisel ja leotamisel on kadu seega kokku keskmiselt 50 % algmaterjalist, mille wõrra ka weokulud wähenewad
.
4. Koduse kugardamise ja leotamise tehnika.
      Kuiwatatud linu järgmisel kewadel leotades on soowitaw neid kugardamise ajal sorteerida ning ühtlasi parajad kubud teha, mis leotamist hõlbustawad. Kõige edukam töö korralduson kugardamisel järgmine (joon.2):
      Seatakse üles üks pikem laud (A), mille pääl üks naisterahwas linu sorteerib, selle juure põiki 3 wähemat (B -C). Laudade wahel on ratsid. Sorteerija wõtab linad hunnikust (mõeldud on lahtiselt kuiwatatud linad), jaotab nemad 3 liiki, millest üks wastab walitsewa lina pikkusele. Selle asetab keskmisele lauale (B). Walitsewast tüübist pikemad ja lühemad paneb kumbagile laua otsale, kuni neid
joonis5
kogub suurem hunnik. Ratsijad, arwu poolest 2, wõtawad linad, puhastawad kugaratest ja seowad kõrwal laudade pääl (C) selle järele wihtudeks, mis umbes rukki wihu ehk 6 kistud peo suurused on. Samased wihud on parajad likku panna ja wälja wõttes tõsta. Et linawihud hästi tasaste otstega saaks, on laua otsas, kuhu linad sidumiseks pannakse, põiki laud, mille wastu linapeod tüüka otstega surutakse (joon 3.). Sidumise hõlbustamiseks on wihu keskkohal teine madalam põiki liist (D), mis wihu wähe ülewal hoiab. Sidemeteks tarwitatakse linawarsi, mis latwapidi kokkuseotakse nagu rukki kubude sidemed.
      Halliste linawabrikus tarwitusel olewad linawarte sortimendid on pikkuse järele: üle 80 sentimeetri – 1 sort, 70 – 80 sent.- II sort, 55 – 70 sent. III sort – alla 40 sent V sort.
      Leotamisel on soowitaw wihud püsti panna, et leotus ühtlasem saaks. Kuiwatamisel wõetakse kood lahti ja pannakse linad sidemeta istuma, ladwad koos, alt laiali (joon.4). Samaselt istutakse Hallistes ka seotud peodespärale jõudnud linad. Pääle osalist kuiwamist pööratakse peo ümber, sisemine külg wäljapoole, et lina ühtlasemalt pleegiks.
      Suwel päikesepaiste ilmadega toimineb kuiwamine ja pleekimine kiirelt, selleks on waid mõni päew waja.

5. Pressimine ja wabrikusse saatmine.
      Kuiwatatud linad, leotatud ehk leotamata, saadetakse wabrikusse kubudes ehk pressitult pakkides. Kubud tehakse 20 – 25 peo suurused ja seotakse n. Nim. „kessi nööriga“ (ohja nöörist wähe peenem) kinni. Wiimast saab Halliste wabrik pärnu linaketramise wabriust. Nöörikulud ei ole suured, sest et nöör wabrikust tagasi saadetakse ja seega kümned korrad tarwitatakse. Tähtis on nöör nii kinni siduda, et kubu ära ei laguneks, kuid sõlme ühtlasi kergesti lahti saaks wõtta (sellekohane sõlm).
      P r e s s i m i n e. Pressitult saadetud linad on pakkides, mille pikkus 95 sentimeetrit, laius 50 – 55 sentim., kõrgus 75 sentim.
      Soowitawam on neid aga wähemad teha, umbes 2 – puudased, mida kergem tõsta.
      Presse on wabrikul terwe hulk tagawaraks tehtud. Nad kaaluwad umbes 13 – 15 pd. Ja lähewad maksma 13000 mk. Wabrik annab neid ka paari tuhande marga eest hooaja peale rendile.
      Palju otstarbekohasemaks wõib aga lugeda teisi härra Pillowi poolt näidatud presse, mis palju lihtsamad ja kergemad, mida seega ka põllul ühest kohast teise wõib wedada, ning mida iga talupidaja wõib ise walmistada. Seesuguse pressi ehitus on joon. 5 – 5a näha. All põhjas on ümmargustest puudest raamistik (joon. 5a), millele kumbagisse külge neli püstpulka (P) on sisse topitud. Ülemised pulkade otsad on wabalt lahti. Alt on raam laudadega wooderdatud (põrand). Sama on 1 – 1 1/2 ” laudadega otsad löödud.
      Linad pannakse pikuti pressi kasti, tüükad wastu otsalaudu. On pulkade wahe täis, sünnib pressimine kahe puuridwa abil (R). Ritwade üks ots toetub waheldumisi nööraasas (N). Teisel pool küljes, kust surutakse, on ridwal rõmed sees, mille abil teist nööraasa pressides edasi nihutades ritw pressimise ajal all hoitakse (K).
      Sidumine sünnib pesunööri ehk raudtraadi abil, mis enne linade pressi panemist risti pressi põhjale pannakse.
      Pressitud linade wedu on hõlbsam, ka nõuawad nad alalhoiul wähem ruumi. Kuid pressida wõib ainult täitsa kuiwa lina. Muidu läheb ta kohe mädanema.

Pool, T. Päev Halliste linavabrikus [ka tehnilisest sisseseadest]. Uus Talu 1925, 10, lk 452 – 456